Chapter Text
Remi vinnas seljakoti üle õla, muigamas omaette, teades, et varsti näeb ekoolis teadet oma magusast võidust- veel üks A füüsikas. Naeratus suul, lahkus Remi klassiruumist, olles valmis tulevaseks inglise keele tunniks.
Korraga kuulis ta oma õla tagant valju kriginat ja mürtsu, põrandale oli kukkunud nii tool kui ka õpetaja laual seisnud paberite patakas mille Roger jõuga oma tühja kontrolltööga laiali paiskas.
,,Kuule nüüd, poiss, kuhu sa jooksed! Tule tagasi ja korista oma järel ära!'' karjus füüsika õpetaja, abitult oma toolist vaadates kuidas Roger tuhat nelja Remi poole jooksis.
,,MEES, MA OLEN NII PUTSIS!''
Remi koperdas paar sammu ettepoole, põrgates viienda klassi tattidele otsa kui Roger ta poolepealt kui ümber lükkas.
,,Mis sul on!?'' küsis Remi, pöörates end Rogeri poole. Poiss pani käed sõbra õlgadele, paanitsev näoilme end Remi poole pressides.
,,Ma olen actually cooked, mul on homme vaja järele teha mingi 5 füüsika tööd või mul tuleb poolaasta hindeks F!''
,,Oi sitt, mees,'' Remi immiteeris Rogerit, asetades oma palju rahulikumad käed ta õlgadele, mõlemad poisid nüüd karjuvas kägaras, ,,sa oledki cooked!''
Jonniga hakkas Roger semu raputama, hirm ta hääles kasvamas.
,,Mida ma teen!?''
Remi ohkas. See olukord oli raskem kui gravitatsioonijõu arvutamine- ei mingeid kindlaid vastuseid, ei mingeid valemeid mida meelde jätta.
,,Noh,'' Remi tõstis ühe käe, kratsides ebakindalt kukalt, sättides oma mulletit, ,,ma võin õhtul mingi tund või paar vabaks teha, et üle vaadata, kas sul on vihikutes kõik vajalik-''
,,DAVAI! Lähme sinu poole.''
,,Ei! Tüüp, meil on veel inka, Tuuli paneb jälle märkuse, sa igavene munnilakkuja!''
,,PALUN!'' Roger prõntsatas kõmakaga põlvedele, anuvate kätega Remi pluusist krabades.
,,Eeeeee...'' Remi ebakindlus äratas Rogeris rohkemgi meeleheidet.
,,MEES SA EI SAA ARU!!! Ma ei tohi siia pommiauku jääda TERVEKS SUVEKS mingeid detse ja liitreid teisendama!''
,,Kas need kaks pole sama asi??''
,,JÄÄ VAIT JA AITA MIND OMETI!''
Raske oigega andis Remi alla, hakates Rogerit põrandalt tõstma, ,,Fine, lähme enne kui keegi meid märkab.''
,,YESSS!!!!!''
Vihma kallas kui oavarrest, mõlemad poisid joostes mööda lompe Remi korteri suunas. Roger hoidis kotti üle pea, lastes vihmal vettida oma vihikuid ja õpkuid ilma kahetsuseta. Kui noormehed tuppa jõudsid, hakkas Roger Remi juukseid nähes lolli häälega itsitama.
,,Mida?''
,,Sa oled nagu *mopp*, mees.''
,,Käi vittu.''
Trepist üles minnes peatus Remi akna juures, oma hajutatud peegelpilti nähes närviliselt mulletit kohevamili ajamas. Roger hüüdis tema nime viimaselt astmelt.
,,Tule juba!''
,,Tulen, tulen...'' Remi toppis käe tasku, otsides pükstest võtmeid.
Roger astus peale ukse krigisevat avanemist korterisse, vaadates uudishimuliku pilguga ringi seni kuni Remi oma potaseid vaevuga jalast tiris, sokid läbimärjad. Roger liikus edasi elutuppa, piiludes nurgatagust kööki ja seal põrandal igavlevat kassi.
Korter oli märkimisväärselt suur, puhtad vaibad katmas igat põrandat, neutraalsetes värvides mööbel õhkamas rikkama pere vaibe. Roger sammus kiisu poole, kuid olles lähenenud ainult meeter paar tõmbas Remi ta kapuutsi pidi tagasi.
,,Porisena MINU põrandale??''
,,Oih, sorri, mees.''
Remi vaatas Rogerit üles alla, ümisemas omaette kuni ta erinevate lahenduste peale mõtles.
,,Ma laenan sulle mõned oma riided.''
,,Ma võin põrandal hängida, ära muretse.''
Remi saatis Rogerile hukka mõistva pilgu, ,,MINU põrandal?''
Roger kehitas õlgu, lastes Remil minna talle riideid otsima. Mahajäetuna leidis Roger kiiresti endale uue tegevuse ja kükitas maha, hakates suuga susisevaid häälitsusi tegema. Kassi kõrv tõmbles Rogeri haleda ksksks peale, ta pahur pilk poisile ajju tungimas.
Kass hakkas tatsava sammuga Rogeri poole kõndima, kiirendades sammu kui poiss oma käe välja sirutas. Lastes nurru valjemini kui elektrihambaharja põrisemine hõõrus kass oma nägu vastu Rogeri sõrmi.
,,Ta nimi on kressu,'' Roger kallutas pead tahapoole, üllatudes Remi äkilise ilmumise tõttu, ,,short for Kruusakivitee, ta vahest pissib mu voodisse kui ma talle kell 5 hommikul krõbuskeid ei anna.''
,,Sa ärkad nii vara?''
,,Ainult siis kui mu jalad kahtlaselt soojaks lähevad.''
Roger lõi naerma, hirmutades Kressu eemale. Sekund hiljem sai Roger riietega vastu vahtimist.
,,Vittu!''
,,Ups.''
Roger tõusis püsti, vihmast märg dzemper tilku põrandale kallamas, ,,kus WC on?''
Remi näitas pöidlaga selja taha pruuni ukse poole.
,,Tänks.''
,,Ma võtan seni õpikud ja asjad lahti.''
,,Okei, anna mulle nagu mingi minut.''
Roger tõstis riided põrandalt ja läks WCse, asetades käesoleva kraanikaussi enne kui ta ukse enda järel kinni pani. Tõmmates seljast särgi, avastas Roger peegli ja hakkas nalja pärast end nähes muskleid fleksima. Ega neid eriti polnud aga superkangelase pooside tegemine on alati tore isegi kui hale välja näed.
Roger pani muheda ilmega Remi riided selga, mingisuguse bändi T-särk mida Roger ära ei tundnud. Püksid vahetas ta kiiremini, tundes end veidi kitsalt Remi teksades.
Ta lahkus vannitoast, kass otsemaid jalus, ,,kas sul mingi kamin on vä?''
,,Ma tegelen. Mis töö sul kõige suurem probleem praegu on?''
,,Eeee see mingi erinevate juhtmetega läks mul SITTASTI.''
Remi võttis talt märja käntsaka riideid, lastes rogeril diivanile minna, ,,See oli võrdlemisi hull, jah.''
,,A klass lege valetas mis tööl tuleb.''
,,Neil oli mingi beef Simoniga, ei?''
,,Ei koti.''
Roger lasi endal ohkega diivanile kukkuda, vaadates kahtleva pilguga füüsika õpikus lahti olevat lehekülge. Õpik tundus alati nii õudne, õhtud täis kasutut kordamist teda kummitamas iga kord kui ta raamatu avas.
Isegi mõned mõisted tekitasid poisil kananahka sellest kui palju ta neid korranud oli lihtsalt, et tulevasel tööl jälle alla 50ne protsendi sada.
,,Putsi...''
Remi naases, mahlapakk kaenlas ja kaks klaasi sõrmede vahel rippumas.
,,Mis?''
,,Mul nagu lege ei jää füüsikas midagi pähe- nagu! Ma-! Sen nii ebaaus, mul haihtub kõik see sekund kui ma klassi jõuan. Ja õps varastab mu telefoni ka veel seega ma ei saa isegi spikerdada, nagu.''
,,Varastab?''
,,Või no võtab.''
,,Sul pastakat on?''
Roger kummardus koti poole, tirides selle ümber, et pinal sealt välja libiseks. Ta viskas täis soditud pinali lauale, lükates kotti jalaga eemale seni kuni Remi endale ja Rogerile pastakat otsis.
,,Kas me võime pärast poest läbi minna, vä?''
,,Keskendu, laiskloom.''
Pois oööritas silmi ja haaras laualt pastaka, kummardudes üle õpiku, vahtides tuimalt leheküljel olevat sõnade pudru. Miski polnud mõistetav, rääkimatta joonistest millest Roger mõhkugi ei mäletanud peale viimast paari tööd.
,,Kuraaat, mees, ma annan alla.''
,,Me pole alustanudki.''
,,Ma tean, et ma ei saa hakkama.''
,,Loll oled, vä?''
,,JAH sellepärast ma siin olengi, idikas.''
,,Sa oled nutikas sa pead lihtsalt mitte esimese kahe sekundi jooksul kohe mingitele lausetele alistuma.''
,,Ma ei alistu kellelegi ma olen lege sigma.''
,,Seda ütleb sulle vastu ainult peegel või kajakamber.''
Süvendudes tööle, hakkasid minutid mööduma palju kiiremini. Mõiste peale mõistet läks arusaamatus kirbukirjas kaustikusse kirja, kõik laused üks ühtlane sigri migri, paar üksikut kohta highlighteriga üle tõmmatud.
Aju tegi Rogeril esimest korda see aasta tegelikku tööd ja ausalt oli terve see asi üks suur, paks peavalu. Rogeril hakkasid mõtted ühtlustuma, kõik Remi käsud nagu üks suur klomp mõminat.
Remi pobin ühest kõrvast sisse, teisest välja voolates, nõjatus Roger ta õlale. Lugedes õpikust kaasa seda, mida Remi talle valjult luges ette, hakkas Rogerile igavus silme ette mõttepilte viskama.
Roger leidis end oma mõtteis ühes avastamatta nurgas, mingi auk kust ta polnud varem alla seigelnud. Õlg millel asetses ta pea tundus ennisemast soem ja mugavam, tekkiv tahe sõbrale lähemale kippuda aina aggressivsemaks muutumas.
Südamelöögid aina kiirenev trumm ta kõrvis kajamas, nihkus poiss tasapisi vasakule.
,,Mis?''
,,Ah ei ma lihtsalt ei kuule eriti.''
Oodates sõbralikku eemale lükkamist, tundis Roger kuidas midagi ta kõhus saltosi tegema hakkas kui Remi tal käe üle õla sättis.
,,Seda lõiku kuulsid vä?''
,,Eee nagu nii ja naa.''
,,Loe üle, järgmine leht tulevad need tähtsamad asjad.''
Ta noogutas, aju selgitamatult sassi aetud. Ilmselt oli ta lihtsalt väsinud ja sellepärast tahtis ta lähedust- väsimusega oled külm või midagi sellist, bioloogia polnud tal eriti tugev aine.
Remi muigas, vaadates kuidas Rogeri silmad ühes kohas püsisid. Ei mingit lugemist, loll lihstalt vahtis paberit.
,,Sa üldse loed ka midagi vä?''
,,Jah.''
,,Okei...''
Veidralt lõbus oli näha, et Roger hakkas sedamaid peale väikest ettekäänet lugema. Polnud teada kui palju sellest ta tegelikult ära seedis aga midagi tal vähemalt seal koljus kajas. Vähemalt polnud tal absoluutselt null mõtet, võibolla kaks seal isegi oligi.
Ohates lasi Remi end lõdvaks, ajades oma käele nõjatudes mulleti sassi. Ta oli seda eile uuesti oma peegli ees kärpinud ja ausõna oli ta päris uhke enda üle, isegi kui klassivend küsis kas talle oli muruniiduk kallale läinud. Isegi see oli omamoodi saavutus.
Samal ajal kui Remi endamisi oma peas juuksuri olemise üle uhkustas tundis Roger end kui küülik keset autoteed, ükskõik kuhu ta proovis oma mõttemaailmas suudnuda oli ees uus oht, uus mõte mida ta polnud varem kohanud. Uus tahe.
,,Mmmmmh, ma ei VIITSI enam,'' teeseldud laiskus oli osa poisi plaanist, kuna hetk hiljem teostas Roger sundmõtte ja sättis end pikali Remi sülle.
,,Mis sul nüüd järsku hakkas?''
,,Rimi kutsub, Remi.''
,,Rimi ei kutsu, meil on snäkke kapis.''
,,Sa EI pane mind 5 tundi järjest füüsikat kordama.''
,,Meil on ainult mingi kolm neli peatükki veel, kannatad ära.''
Roger jäi vait ja vahtis Remi totrat ilmet. Lai sõbralik naeratus tundus mingit pidi lohutav. Palju lohutavam kui külm, range füüsika õpik kelle pikad, võõrad sõnad tundusid kui piitsad vastu mädanevat pead.
Eikuskilt ilmunud sõrmed kammisid end läbi Rogeri lühikeste juuste.
,,Sul on nagu kassikarvad peas.''
,,Vähemalt mina ei kuse sulle voodisse.''
,,Mida?'' ebakinde naer ajas Rogeril itsitusega nina kortsu.
,,Tead, nagu su kass?''
Remi pööras pilgu mujale, jättes käe Rogeri õlale, ,,see oli hale...''
Roger kehitas õlgu, tundes end üllatavalt mugavalt sõbra süles.
,,Kas sa istud nüüd sirgelt ka või loen ma sulle unejuttu?''
,,Ma pole otseselt unejuttude vastu.''
Remi mühatas, kukutades sõbrale õpiku näkku.
,,AI! Sa pead minule asjade näkku pildumise lõpetama.''
,,Hõissa!''
Naeru saatel lõid poisid Cocacola pudelid kokku, tähistades kordamise lõppu. Nad olid õues, Selverist umbes viie minuti kaugusel keset mänguväljakut. Remi istus pingile, vaadates oma ikooniliselt lolli naeratusega kuidas Roger seadis sammud turnimistorni poole.
Olles jõudnud punaste nööride alamile, kugistas ta pool purki esimese prooviga alla, krooks kajades üle tühja pimeda pargi, saates poisid naeruhoogu. Itsitades ajas Roger omal selja sirgu ja pani pooliku purgi liivahunnikusse, rippudes hüpe hiljem torni alumiselt nöörivõrgustikult.
Remi vaatas mõne meetri kauguselt Cocat nautides kuidas lollpea end nöörilt nöörile viskas, ebakindla võbeleva sammuga torni tipule lähenemas.
,,Kas sa kiiremini ei oska?''
,,Mine metsa!''
Remi pööritas silmi ja tõusis püsti, rüübates limpsi laskmatta pilgul Rogerilt eemalduda. Idioot turnis nagu purjus ahv, iga teine liigutus ähvardades teda alla kukutada. Veiderdav akrobaatik tõi remile palju lõbu, eriti tema üle nalja viskamine.
Lõpuks jõudis Roger torni tippu ja ta lasi kõrist kiljuva võiduhüüde.
,,LET'S GOOOOO!''
,,Kas sa nüüd alla ka saad?''
,,Miks ma ei saaks?''
Poisid vahetasid pilke, mõlemad nähes ette Rogeri ebaõnnestumist.
,,Ma ei aita sind.''
,,Mul pole abi vaja.''
,,A-hah.''
Roger lasi end ühelt nöörilt rippu, lastes varvastel järgmisele maanduda. Aeglaselt ronis ahvike tornist alla kuni umbes keskpunktini kus tal lõpuks jalg libises.
Karje saatis nooruki teed kuni viimase nöörini millest ta kuidagimoodi kinni haaras, end üpris hullust kukkumisest päästes. Remi sörkis sõbrani kes end samal hetkel lahti lasi ja liivale hopsas.
Remi andis Rogerile oma Coca tagasi ja hakkas kodu poole tagasi vantsima.
,,Kuhu nüüd?''
,,Koju?''
,,Oota mul on oma kott ja riided seal.''
Remi lõi endal vastu otsaesist, tirides seda laisalt üle näo, venitades oigega silmakotte.
,,Kuraaat...''
,,Ei ma jooksen läbi, pole hullu.''
,,Mees...''
,,Tip top, läksime.''
Remi tõmbas Rogeri sammu pealt lähemale, summutades jakiga ta kilkavat naeru, ,,Sa higistasid mu riided täis.''
,,Haha!'' poiss pressis end teise vastu isegi peale seda kui Remi oli ta lahti lasknud.
Nad jalutasid vaikuses aeglase sammuga. Roger vahtis mõtiskleva pilguga kuidas lamp lambi möödudes ta vari kaarega ta ümber pöörles. Männipuude katus tekitas hubase tunde nii tema ümbrustes kui ka sisemuses.
,,Sul midagi ikka jäi meelde?''
,,Noh, eee, F-e ma loodetavasti ei saa,'' Roger silmis seltsikaaslast, ,,tänks abi eest. Ma nagu- ma ei tea, ma oleks täiega pada ajanud ilma su abita. Sen kinda totter aga ma olen väga tänulik.''
,,Pole tänu väärt, see oli minu idee niikuinii.''
,,Tore oli.''
Remi noogutas, ,,oli.''
Rogeri pilk oli kui lukustatud Remi näole. Nähes kuidas Roger teda vahet pidamatta vahtis jäi Remi seisma.
,,Mida sa korraldad oma arust?''
,,Ah?''
,,Miks sa põrnitsed mind?''
,,A ei ma-'' tal jäid mõtted justkui kusagile poole peale kinni ja hetkega oli ta pea tühi, ,,ma ei tea.''
Remi vaatas Rogerit natuke mureliku pilguga. Ta justkui uuris teda, vaadates mida ta vaikuse korral teeb. Märgates väikest taganevat sammu ja küüsi nokkivaid häbelikke sõrmi muutus ta näoilme küll kahtlaselt kavalaks.
,,Kus naljad?''
,,Naljad?''
,,Sa oled täna veidralt vaikseks kukkunud.''
,,Ma olen keskendunud! Füüsikale!''
,,Täiega.''
Ootamatult krabas Remi Rogeril käest kinni ja tiris ta endle lähemale.
,,Oli tore, onju?''
,,Oli?''
,,Oli.''
Rogeril jäi hing kurku kinni just siis kui Remi veidi ettepoole kummardus, segaduses käed teisel ümber pihi mässimas ja huuled sama kohmakalt tema omadele pressitud.
Hetk haaras neid mõlemaid vastupandamatu jõuga, küsimused sekundi vältel eemale lükatud, et teineteisele ligimale saada. Ebakindlalt alanud teod tundusid nüüd kui uuesti avastatud mäng, liigutused sujuvalt kergemaks muutumas.
Sõprade vaheline suudlus äratas neil mõlemas miskit mida varem kumbki märganud polnud, midagi mida oli olnud võimatu ette näha.
Aeglase lükkega tõmbas Remi end Rogerist kaugemale, neelatades, et ärevust peita.
,,Tough shit, mees.''
,,Päriselt??''
Remi toppis käed tagasi püksitasku ja kehitas eemale vaadates õlgu, mullet tuules lehvimas. Poiss vaatas terava pilguga vasakule ja siis korraga paremale, paranoiliselt nende ohutust kinnitades.
,,Nagu seitse kümnest, sa kind of koperdasid mu varba otsa.''
,,Paras sulle, sa, hullumeelne, tirisid mind!''
,,Räägi vaiksemalt, pederast!''
,,KURAT! Mida ma tegin-!?''
,,Rahune, mees.''
,,Türa, mida SINA tegid!?''
Roger lükkas Remi eemale, vaadates talle hirmunud pilguga otsa nagu kits kiirteel.
,,Fuck, noh!''
,,Tüüp, chill out,'' Remi pööras end rahulikult küljele ja hakkas ilma suurema kahetsuseta pargi teise otsa korteri suunas jalutama, ,,ära oma kotti nüüd unusta.''
,,Sa ei saa lihtsalt-''
,,Aga vot saan küll. Kas sa tuled nüüd või kas oli kogu see füüsika asi lihtsalt selle jaoks, et sa saaksid selle mu diivanile jätta, ah?''
Vaikides vaatas Roger kuidas sõber lihtsalt lahkus, ei ükski vabandus ega selgitus tema järel kajades- kostsid ainult kanda maas lohistavat sammud.
,,...Kurat.''
Ta võttis end kokku ja jooksis Remile järele, ,,oota!''